Reede
Leban voodis ja puren hammastega kommipakki. Tänapäeval on neid raske avada, nad on nii ettearvamatud. Ühtäkki kostab vali kõmakas, ning krõbina saatel potsatab tekile hulk kompvekke nagu küpseid õunu sügisel. Haaran ühe neist sõrmede vahele ja taipan, et hoolikalt pakendatud maiust pole lihtne avada. Meenuvad rehkendustunnid, kus ma tundide viisi lahendust leida püüdsin. Ma annan alla. Robustse liigutusega rebin paberi ribadeks ja kileümbrisest kargab välja ümmargune hõrgu väljanägemisega toode. Miks nägin ma selleks nõnda palju vaeva? Kas tõepoolest on tarvis avamisprotsessi nii keeruliseks muuta? Kuid ma annan neile andeks, sest mulle meeldivad kommid.
Pühapäev
Hapukapsad on klassika. Nende omapärane lõhn meenutab iga kord midagi erilist ja mõnusat, kodust. Asetan taldrikule neli keskmise suurusega kartulit ning nende otsa kuhjan teisest potist paraja koguse hapukapsaid. Ühtegi puhast kahvlit jälle ei ole. Kahvel pestud, asun sööma. Ehmatusega avastan, et väike pekitükk on vargsi oma tee mu hamba alla leidnud. Pagana nõme. Ma vihkan pekki.
Laupäev
Köök on täidetud hõrgu söögilõhnaga. Midagi isuäratavat on valmimas. Tõusen voodist jalule, komberdan köögi poole. Teised pereliikmed seisavad juba, taldrik ja kahvel pihus, pliidi ees järjekorras. Kuid mul pole mahti oodata - juba on mul saiapäts käes ning teine käsi sellest noaga viile lõikamas. Mõne hetke pärast katab neid õrn võikiht ja vorstiviilud. Mulle meeldivad võisaiad.
Juhtlause
Ole lahke ja abivalmis, siis saad kõigi käest jalaga perse!
Minu uus moto.
Olge terved!
Pihi.net
Tuleb tõdeda, et ma ei ole siiski mingi päevikupidaja tüüpi mees. Olgem ausad, mõte blogi täita ei tulnud mul viimase paari nädala jooksul pähegi. Ja ega ole suurt midagi, millest kirjutada. Võib-olla on päevikul ja blogil mingi vahe... ja kui on, siis mina pole sellest veel aru saanud. Tegelikult on mul veel "Head uut aastat!! :)" soovimata; üldse see uus aasta on kuidagi laisalt alanud.
Vaheaeg on nõme. Alati, kui see aeg käes, läheb mul päev ja öö niivõrd sassi, et need lõpuks täiesti ära vahetuvad. Näiteks eile läksin kell 11 hommikul magama, üles tõusin poole 11 paiku õhtul. Suisa hullumeelne, võiks mõni mõelda, aga mis sa teed. Mul ei olegi mingit vahet, mis kell on. Päeval oleks nii ehk naa samasugune passimine ja mõttetu töllerdamine kui öösel. Miks?
Uskuge või mitte, vaatamata sellele, et ma olen tore inimene, on mul sõpru meeletult vähe. Ja alati kui ma kellelegi helistan, kui ma kellegagi välja tahan minna, kõlab vastuseks tüüpiline "ma ei viitsi" või "ma ei saa" või muud taolist. Käojaan. Ma ei soovi, et keegi seda nüüd isiklikult võtaks, aga just nii see pahatihti tundub - et minust ei peeta lugu, et minuga ei taheta tegemist teha. Samas, miks ma peaksingi tahtma sadant sõpra. Ei tahagi. Olen tegelikult isegi rahul, et mul on paar väga head sõpra, kellele ma võin kõike usaldada. Nii on kõik hästi.
Esmaspäev
Töllerdan sihitult poelettide vahel. Ma ei tea, mida ma tahan, aga tunne on, et midagi tahaks. See on minu puhul üpris tavaline. Taamal paistab suur kast erkoranžide mandariinidega. Otsus on tehtud, vähemalt kaks kilo. Rebin rullist ühe tavalise läbipaistva kotikese ning laon tolle pilgeni mandariine täis. Mulle meeldivad mandariinid.
Pühapäev
Kapiukse avanedes libisevad voodilinad riidehunniku otsast põrandale. Alles nüüd märkan, kui tolmune viimane tegelikult on. Oh õudust! Hari ei mahu kapi alla. Rahulolematuna viskan ta nurka ja lähen kohvile. Ema on taas pulbriga liialdanud. Sitta kah. Meeleheitlikult kohvikoort otsides avastan, et seda polegi. Tuline kahju, sest mulle meeldib kohv koore ja suhkruga.
Laupäev
Korraks oli uni küll, miskipärast ei püsinud. Mõtlen pikalt, mida teha. Mõte iseenesest on lihtne: teha midagi lihtsat. Lähen kööki külmkapi juurde ning haaran käntsu sinki. Vilunud liigutusega lõigatud ühtlased singiviilud katavad nüüd kaht laual lebavat leivakannikat. Mulle meeldib singileib.
Reede
Tuba on sassis. Mulle ei meeldi kui tuba sassis on. Ükskord oli ka mu tuba sassis ja ma koristasin selle kohe ära. Millised külalised nii ebaviisakad on? Well, minu omad. Vastikud putukad. Leiva peale määrin ühtlase kihi pasteeti. Paksu kihi. Mulle meeldib pasteet.